Mis on neoökoloogia?
Neoökoloogia kirjeldab nihet raiskavast tarbimisühiskonnast keskkonnateadliku ühiskonna poole.
- Neoökoloogia kujundab väidetavalt meie käimasolevat kümnendit rohkem kui ükski teine megatrend.
- Nišist peavoolu jõudnud trend on nüüd ankurdatud kollektiivsesse teadvusse. Keskkonnateadlikkus on muutunud individuaalsest elustiilist sotsiaalseks liikumiseks. Tarbijatrendist majandusteguriks.
- See loob uusi turuloogikaid ja uusi klientide vajadusi, muudab ärimudeleid ja kogu majandussüsteemi.
Erinevus ökoloogia ja neoökoloogia vahel
Ökoloogia on teadus elusorganismide ja keskkonna vastastikmõjust. See hõlmab ka looduse tasakaalu uurimist. Ökoloogial on pikk traditsioon, mis saavutas haripunkti 1970. aastatel tööstuse kiire kasvuga. Reostus, kasvuhoonegaasid, jäätmed – juba aastakümneid tagasi juhtisid ökoloogid tähelepanu loodusele avalduvale negatiivsele mõjule ja võitlesid keskkonnakaitse eest.
Täna on globaalse soojenemise mõjud kõigile märgatavad. See, mis aastakümneid tagasi oli väikese poliitikute ja kliimaaktivistide grupi nišiteema, on nüüd jõudnud avalikkuse teadvusse.
Neoökoloogia ei näita hoiatavalt näppu, vaid muudab jätkusuutlikkuse moodsa elustiili trendikaks aspektiks. Tarbimine ja ökoloogia ei välista enam teineteist. Majandus toimib teisiti: tarbimine on tore, aga see peaks olema kliimasõbralik ja ressursisäästlik.
Kümnendi olulisemaid megatrende
Neoökoloogia on Saksa mõttekoja Zukunftsinstit arvates meie aja kõige olulisem megatrend ja muutuste nelja mõõtme keskne tõukejõud.
Järgnev on väljavõte nende trendiuuringust “ Neoökoloogia – meie aja kõige olulisem megatrend ” (2019).
Muutuste neli mõõdet:
1. Uued väärtused ja moraalikoodeks loovad uue globaalse identiteedi
Tekkimas on uus, globaalselt jagatud väärtuste kogum, millest on saamas majandusmuutuste keskne tõukejõud.
2. Uued turud: postindividualiseerimine
Uus “meie” kultuur kuulutab tarbimishullusest eemaldumist.
Inimesed tunnevad üha enam globaalset kuuluvust ja vastutust. Üha kriitilisemalt seatakse kahtluse alla levinud tarbimismustrid – sest tarbimine on kuulumise vastand. Kogukond on inimestele tähtsam kui kunagi varem. Postindividualiseerimine muudab brändide, turunduse ja turgude loogikat. Kestlikkus muutub individuaalsest ülesandest sotsiaalseks missiooniks.
3. Loodusest saab tervisliku elu sünonüüm
Inimeste tervisest saab ökoloogiliste ja majanduslike tegevuste etalon. Loodus muutub terve ja hea inimelu sünonüümiks ning keskkond muutub füüsilise, psühholoogilise ja sotsiaalse heaolu keskseks teguriks. Inimese, looduse ja tehnoloogia vahelised suhted mõtestatakse ümber.
4. Uus kasvujärgne majandus
Kliimakriisi lahendamine on kogu ühiskonna ülesanne. See saab õnnestuda ainult siis, kui kõik ühiskonna valdkonnad joondavad end progressiivse kasvujärgse paradigma suunas. Poliitikute ülesanne on juhtida muutust asjakohaste seaduste ja stiimulite kaudu.
Ettevõtetel tuleb kohaneda. Mida varem, seda rohkem saavad nad sellest tulevikus kasu.
Veel artikleid
