Tulevikuoskuste portaal
Tulevikuoskuste Portaal
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli tulevik juba alanud
Oskused on muutunud olulisemaks kui elukutse. Rollid, ametikohad ja funktsioonid kaovad, aga oskused jäävad alles.
21. sajandi võtmeoskustest on loodud erinevaid raamistikke ja loendeid. PROHVETi fookuses on mõtlemisoskused ning meedia- ja digipädevused.
TULEVIKUMÕTLEMINE
Tulevikumõtlemine on mõtlemise vorm, mis aitab näha maailma kui tervikut ja tulevikku ajakontiinumi asemel loomingulise ruumina.
Tulevik on ja jääb ettearvamatuks ja paljud meie eeldused ekslikeks, kuid sellele on siiski vaja mõelda, et oma mõtlemist avardada.
Kujuta ette, et su aju külge on kinnitatud kummipael. Kujutledes ja arutledes erinevate tulevikustsenaariumide üle, avardub su meel igas suunas veidi kaugemale. Ja kuigi su praegused uskumused ja kogemused püüavad sind tagasi tõmmata realistlikku ja teostatavasse ruumi, õpib su aju venima ja mõtlema väljaspool oma mugavustsooni.
SÜSTEEMNE MÕTLEMINE
Süsteemne mõtlemine on klassikalisest analüütilisest, kartesiaanlikust ja analoogilisest mõtlemisest teistsugune mõtlemis- ja nägemisviis. Klassikaline analüüs (analüütiline või lineaarne mõtlemine) uurib süsteeme, jagades need eraldi elementideks. Süsteemne mõtlemine keskendub sellele, kuidas süsteemi ehitusplokid on omavahel seotud ning kuidas süsteemid aja jooksul ja suuremate süsteemide kontekstis toimivad.
- Probleem luuakse teatud mõtlemistasandil.
- Sama mõtlemistasandit ei saa kasutada probleemi lahendamiseks.
- “Ilma oma mõtteviisi muutmata ei suuda me lahendada probleemi, mille me oma praeguse mõtteviisiga lõime.” Albert Einstein
matik-õpe
MATIK-õpe
Algoritm. Masinõpe. Tehisintellekt. Kas üks ja sama asi?
Kui inimesed kuulevad sõna „tehisintellekt“, siis mõtlevad nad ChatGPT-le. Või võltsvideodele inimestest, kes ütlevad asju, mida nad tegelikult pole kunagi öelnud. Kuid tehisintellekt on meie eludes olnud juba ammu enne ChatGPT-d. Oleme neid tehisintellekti süsteeme aastaid kasutanud: Nad
MATIK-õpe
“Matemaatika ongi geeniustele” ja teised abitust juurutavad klišeed ja stereotüübid
See, kuidas me matemaatikast räägime ja rääkida laseme, loeb. Matemaatika stereotüübid ja klišeed „Matemaatika on raske.“ „Matemaatika on ainult numbrid ja valemid” „Sa kas armastad matemaatikat või vihkad seda.“ „Päris elus pole matemaatilise avaldise lahendamise oskusest mingit kasu.“
MATIK-õpe
Kuidas muuta matemaatika kütkestavaks ja praktiliseks?
Matemaatikal on ebapraktilise abstraktsioonide kogumi kuvand. See vajab muutust! Me võiksime rohkem demonstreerida, kuidas matemaatika meie muutuva maailma lugemiseks ja tõlgendamiseks konkreetseid tööriistu pakub. Ja rääkida rohkem lugusid sellest, kuidas matemaatika on võimas keel päriselu probleemide ja väljakutsete
koosloome
Koosloome
Tunde- ja mõistuspõhine mõtlemine – kaks vajalikku mõttemalli. Kas eesmärk on tõde või heaolu ja paremad suhted?
Mõistuspõhise mõtlemise piirangud Mõistuspõhist mõtlemist oleme harjunud seostama sõnadega mõistus, objektiivsus ja neutraalsus. See on tõhus, kui meil on näiteks vaja leida mingile ülesandele lahendus. See on loogiline analüüs,
Koosloome
Intranet ehk siseveeb – info must auk või kaasav suhtlusplatvorm?
Mõnedes organisatsioonides seostub intraneti mõiste musta auguga – kohaga, kuhu informatsioon upub ja kaob. Mõnes teises on siseveeb aga nr 1 aja- ja asjakohase info allikas, mida on lihtne ja loogiline
Koosloome
Seth Godin: Mis kipub minema idee või eesmärgi ümber kogukonna loomisega valesti?
Eesmärki raamitakse kiireloomulise kriisina Pöördutakse oma sihtrühma poole kunstliku kiireloomulisuse trikiga. Kõike raamitakse läbi hädaolukorra ja kriisi, millega tuleb kohe tegeleda või muidu on kõik läbi. See õhutab küll
TRENDID
Trendid
Neoökoloogia – kümnendi kõige olulisem megatrend
Mis on neoökoloogia? Neoökoloogia kirjeldab nihet raiskavast tarbimisühiskonnast keskkonnateadliku ühiskonna poole. Erinevus ökoloogia ja neoökoloogia vahel Ökoloogia on teadus elusorganismide ja keskkonna vastastikmõjust. See hõlmab ka looduse tasakaalu uurimist.
Trendid
Lapstäiskasvanute ühiskond. Ehk “Õige” auto, “õige” maja ja “õige” kooli valik ei tee meid õnnelikuks
Jagan nopet raamatust “Õpetamisest õpetaja pilguga”. Mõnikord on kaasaegset ühiskonda nimetatud infantilismi kasvulavaks. Lapstäiskasvanutega on kerge manipuleerida. Nende tähelepanu on heitlik ning neid saab tööl, kodus ja puhkehetkel uute
Trendid
Hõbemajandus peaks olema kahesuunaline
Seisame silmitsi suurte demograafilise muutustega. Vanusepüramiid on muutumas: üle 65-aastaste inimeste osakaal elanikkonnas suureneb ja paljud elavad üle 80 aasta. Demograafiliste muutustega kaasnevad sotsiaalsed muutused Keskmise eluea pikenemine annab
A date with your 2028 Future Self
For Marketers: “Not even AI of 2028 can write your story for you”
A date with your 2028 Future Self Imagine a professional date with your Future Self – Your 2028 version. How would the Future You perceive
MEEDIA- JA DIGIPÄDEVUSED
Digitaalne kirjaoskus on enamat kui lihtsalt tehnoloogiline oskusteave. See hõlmab ka eetilisi, sotsiaalseid ja reflektiivseid praktikaid, mis on integreeritud töösse, õppimisse ja igapäevaellu.
Meediapädevusest on saanud üks võtmeoskusi. Meediapädev inimene oskab kriitiliselt analüüsida, hinnata ja luua sõnumeid eri meediatüüpides, žanrites ja vormides. Nii saab aktiivselt osaleda avalikus elus: sotsiaalvõrgustikest e-riigi teenusteni.
Digitaalse kirjaoskuse ja meediapädevuse erinevus
Mis on digitaalne kirjaoskus? Digitaalne kirjaoskus on teadmiste ja oskuste kogum, mis on vajalik digitaalsete tööriistade ja tehnoloogiate ning internetiressursside turvaliseks ja tõhusaks kasutamiseks. Digitaalne
RAAMATUSOOVITUS
Raamatusoovitus: Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht
Suurte korrapäratute andmestike töötlemine ei ole triviaalne ülesanne, vaid oluline käsitööoskus. Raamat keskendub andmestumise kui ühe viimaste aastate olulisima ning vastuolulisema nähtuse uurimisele. Raamatu keskmes
ARTIKLID
