Meile õpetatakse koolis ainult kahte loogikavormi – deduktiivset ja induktiivset. Tulevikuoskusena on vaieldamatult vajalik ka vähem tuntud abduktiivne loogika. Intuitiivselt ja imiteerides me ilmselt kasutame neid kõiki, kuid laseme sisse ka loogikavigu. Kelle jaoks on olulistes sõnavõttudes ja otsuste tegemisel arutluskäigu korrektsus vähemalt sama oluline kui jutuvestmine, sensatsioon ja performance, tasub oma mõtlemise korrastamine aeg-ajalt ette võtta.
1
Deduktiivne loogika — arutluskäik üldistest põhimõtetest konkreetse järelduseni
(ld dēductio ‘väljatoomine’) – Kui kõik eeldused on tõesed ning deduktiivne järeldus on õigesti tehtud, siis on ka järeldus tõene.
Kõik tudengid sooritavad aeg-ajalt eksameid. Mõned tallinlased on tudengid. Järelikult sooritavad mõned tallinlased aeg-ajalt eksameid.
Kõik inimesed on surelikud (üldpõhimõte).
Barack Obama on inimene (konkreetne teave).
Seetõttu on Obama surelik (konkreetne järeldus).
2
Induktiivne loogika — konkreetsetelt andmetelt üldpõhimõtte järeldamine
(ld inductio ‘sissejuhtimine, ergutamine’)
Paar nädalat tagasi unustas ta ühe kokkusaamise ära. Eile unustas ta, et peab telefoniarve maksma. Täna unustas ta hommikul oma paberid koju. Ta on üldse üks unustaja-tüüpi inimene.
Küsitlesime 1000 klienti ja nad eelistasid tarnekindlust toidu kvaliteedile (konkreetsed andmed).
Seega on tarnekindlus klientide otsuste mõjutamise kõige olulisem muutuja (üldpõhimõte).
Uue idee väljamõtlemiseks ei saa kasutada ei induktiivset ega deduktiivset loogikat.
Eristatakse täielikku ja mittetäielikku induktsiooni
Täielik induktsioon on näiteks õpilaste kohaloleku kontrolli järel tehtav kokkuvõte: Kõik õpilased on täna kohal.
Vähe on olukordi, kus saaksime jälgida kõiki kõne all olevaid objekte. Newton ei saanud näiteks jälgida absoluutselt kõigi kehade liikumist. Vaatluste ja eksperimentide tulemuste põhjal tehtavad järeldused ulatuvad kaugemale uuritud objektide hulgast.
Näiteks ei piirdu psühholoog sellega, et ütleb: need ja need inimesed käitusid nii; pigem püüab ta leida seaduspärasusi, mis kehtiksid kõigi (olgu või teatud tüüpi) inimeste puhul. Järeldused
seaduspärasuste kohta ulatuvad kaugemale uuritud objektide hulgast ning seega on tegemist mittetäieliku induktsiooniga.
Ka sotsioloogilistes uurimustes kasutatakse mittetäielikku induktsiooni: küsitletakse teatud hulka inimesi, kuid järeldus tehakse näiteks Eesti elanikkonna kohta tervikuna (näiteks öeldes, et 20% eestlastest ning 15% mitte-eestlastest arvab nii-ja-nii).
Mittetäieliku induktiivse järelduse ja eelduste vahel formaalloogilist seost ei ole ning seetõttu ei garanteeri tõesed eeldused tõest järeldust. Kuna kõik loodusteadused kasutavad induktiivseid arutlusi, on taoliste arutluste jaoks sõnastatud ka juhendeid, kuid ega needki järelduse tõesust ei garanteeri.
Indrek Meos toob oma raamatus “Loogika. Argumentatsioon. Mõtlemiskultuur.” näite ka eksliku induktiivse arutluse kohta:
Kõigil päevadel, mil ma teda tööl olen näinud, on ta kandnud musti kingi. Talle vist muud värvi kingad ei meeldigi. Antud juhul pärinevad tähelepanekud ainult üht tüüpi olukorrast – töökohast. Töökohas kantavate jalanõude värvi järgi ei saa aga teha ju järeldust inimese maitse kohta üleüldse. Samasuguse eksliku üldistuse võiksime teha tähelepanekute järgi pangatöötajate rõivastusest – öeldes, et neile vist peale vormirõivastuse muid riideid ei meeldigi kanda.
Kuid maailm on täis uusi ideid. Ja me vajame uusi ideid!
Seepärast on Roger Martini arvates oluline rõhutada ja õppida ka kolmandat loogika vormi, mida Ameerika pragmaatik filosoof Charles Sanders Peirce nimetas abduktiivseks loogikaks.
3
Abduktiivne loogika – meetod parima seletuse leidmiseks.
Meile ei õpetata abduktiivset loogikat, mille abil saab järeldada parimat seletust — ehk kõige tõenäolisemat järeldust olemasolevate andmete põhjal.
Minu kohtingupartner vaatab õhtusöögi ajal pidevalt oma iPhone’i (see on fakt).
See kohting ei suju eriti hästi (parim seletus).
Allikad:
Indrek Meos. Loogika. Argumentatsioon. Mõtlemiskultuur
Veel artikleid
klovsm