Kõik meie ümber koosneb süsteemidest: päikesesüsteem, koolisüsteem, närvisüsteem jne. Ettevõte on süsteem. Ja ka lahendus, mis tuleb koostöös leiutada või arendada, on süsteem.
Kes ei taha olulist teavet kahe silma vahele jätta, peab mõtlema süsteemselt. Süsteemse mõtlemisega saab haarata vastastikuseid sõltuvusi ja protsessi tervikuna. Ehk siis näha asju ühtaegu nii “globaalselt” kui detailselt.
Süsteemse lähenemisviisi eesmärk on paremini mõista keerukust ilma reaalsust ülelihtsustamata. Ja sageli ka süsteeme nende kohanemis- ja õppimisvõime abil muuta.
Süsteemse mõtlemise keskmes on maailmavaade, mille kohaselt reaalsus ei koosne isoleeritud osadest, vaid suhetest ja mustritest.
N: Süsteemne mõtleja näeb, kuidas vaesus, haridus, rahvatervis ja kliimapoliitika ei ole eraldiseisvad küsimused, vaid omavahel seotud reaalsused, mis üksteist mõjutavad.
Selle mõtteviisiga kaasnevad uudishimu ja küsimused: „Millega see seotud on? Mida ma kohe ei näe?“
Mis on süsteem?
Süsteem on elementide kogum, mis teatud aja jooksul omavahel ühise eesmärgi nimel suhtlevad.
Analüütiline ja süsteemne mõtleja
Süsteemne mõtlemine on klassikalisest analüütilisest mõtlemisest teistsugune mõtlemis-, nägemisviis. Klassikaline analüüs (analüütiline või lineaarne mõtlemine) uurib süsteeme, jagades need eraldi elementideks.
Süsteemne mõtlemine keskendub sellele, kuidas süsteemi ehitusplokid on omavahel seotud ning kuidas süsteemid aja jooksul ja suuremate süsteemide kontekstis toimivad.
Analüütiline mõtlemine seisneb nähtuste uurimises, lahkamises ja osadeks jagamises enne nende uuesti kokkupanekut sidusaks arutluskäiguks.
Ma olen olevikus, mul on probleem, seega vaatan minevikku, et näha, millised on selle probleemi lahendamise põhjused.
Süsteemset mõtlejat ei huvita mitte põhjused, vaid süsteemi komponendid. Ta alustab hoopis olevikust ja liigub tuleviku poole, küsides, et mida me muuta tahame? Millist lahendust me saavutada tahame?
Näiteks ettevõtte puhul tuleb vaadata: suhteid oma keskkonnaga, erinevate allsüsteemide ja erinevate üksuste vahel, tsüklied, tasakaalu säilitamiseks toimuvaid muutusi ja kohandusi, kasvu, evolutsiooni, aga ka eraldumisi jms.
Süsteemne mõtlemine võimaldab õppida tuvastama süsteemseid jõude ja hoobasid, mis võimaldavad asju muuta.
Süsteemne mõtlemine on ka tööraamistike lahutamatu osa:
DevOps
Disainmõtlemine
Muutuste juhtimine
Süsteemne mõtlemine on iga DevOps strateegia keskmes
DevOps liikumine ise on süsteemse mõtlemise vorm. Osakondade eraldi töötamise (arendus + ops ehk operatsioonid) asemel koondatakse need kokku, kus neid vaadeldakse tervikuna.
See muudab töövoo sujuvamaks, võimaldab automatiseerimist ning vähendab topelttööd ja muid efektiivsuse suurendamise viise, mis on tavalised, kui süsteemset mõtlemist ei kasutata.
Lõppkokkuvõttes vähendab see turule jõudmise aega, mis tähendab kliendi väärtuse suurenemist.
Disainmõtlemine ja süsteemne mõtlemine
Kui disainmõtlemine põhineb klientide vajaduste mõistmisel, aitab süsteemne mõtlemine mõista kogu süsteemi, mis klienti mõjutab.
Disainmõtlemises tehakse uuringuid kasutaja mõtteviisi ja konteksti mõistmiseks.
Kliendi maailm on süsteem, mida saab kaardistada ja sealt edasi leida nende valupunktide, probleemide ja vajaduste algpõhjused. Süsteemne mõtlemine võimaldab mõista kasutajat mõjutavaid tegureid läbi veelgi enamate tasandite.
Süsteemse mõtlemise rakendamine ettevõtetes, kogukondades, ühiskonnas
Süsteemid on keerulised ja koosnevad paljudest omavahel seotud komponentidest. Kuid ühe komponendi optimeerimine ei optimeeri süsteemi. Täiustamiseks peavad kõik mõistma süsteemi laiemat eesmärki. Süsteemset mõtlemist tuleks seetõttu rakendada nii arendatavale süsteemile kui ka süsteemi ehitavale organisatsioonile.
„Süsteemi tuleb juhtida. See ei juhi ennast ise. Iseenda hooleks jäetuna muutuvad komponendid isekateks, konkureerivateks ja sõltumatuteks kasumikeskusteks ning hävitavad seeläbi süsteemi. Saladus peitub komponentide koostöös organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks.”
– W. Edwards Deming.
Sestap on süsteemne mõtlemine tihedalt seotud muutuste juhtimisega.
Kui töötad valitsuses, ettevõtluses, hariduses või kogukonna arendamise valdkonnas, siis langetad kohe kindlasti otsuseid keerulises ja omavahel seotud keskkonnas.
Kui oled osa perekonnast, meeskonnast või kogukonnast, tegutsed samuti keerukate süsteemide sees.
Milliseid lainetusi sa luua tahad?
Veel artikleid
