AI muudab töö- ja ärimaailma ning nõuab juhtidelt tehnoloogilist kirjaoskust ning uute ökosüsteemide loomist, mis sisaldavad nii inimeste kui tehnoloogiate vahelisi suhteid.
Kes vastutab digitaliseerimise eest — kas IT või juhtkond?
Paljud juhid vaatavad digi ikka kui taristut. „Meil on server, võrk, tarkvara, veebileht — ja kõik on korras”. Tegelikult ei ole digi enam infrastruktuur, vaid suhtlus- ja tehingukeskkond.Klient ostab digitaalselt, tarnijad teevad tehinguid digitaalselt, me suhtleme oma klientidega ja omavahel digitaalselt.
Digi on ka infrastruktuur, kuid pigem liides äri kõigi kihtide vahel. Taristut küll saab, kuid toimivat liidest ei saa allhankena sisse osta või meeskonna IT inimesele delegeerida.
Või noh, saab ikka. Aga selle tagajärjeks kipub olema nii töötajate, koostööpartnerite kui klientide igapäevane frustratsioon.
Tegevjuhi üks ülesandeid on riskide maandamine. Kui pea kogu suhtlus, ost ja müük ning koostöö toimuvad digikeskkonnas, on riskiks nii ootamatud rikked kui ka see, et konkurendid suudavad pakkuda kliendile ja töötajale paremaid digikeskkondi.
Lõppkokkuvõttes on kõikide tehnoloogiaga seotud riskide (süsteemide vananemine, süsteemide eraldatus, privaatsusriskid, küberturvalisus) realiseerumise tagajärg turuosa kaotamine.
Sama kehtib ka vastupidi. Kuna tehnoloogia võimaldab üha enamat ja võimendab üha kiiremini, siis on tehnoloogia tugevate rakendajate võimalus turuosa võitmine.
Tehnoloogia mõjutab turgu 10x kiiremini
Paarkümmend aastat tagasi kulus uuel tehnoloogial kümme aastat, et hakata turgu mõjutama. Internet jõudis ärimaailma 1995. aastal, kuid hakkas reaalselt mängu muutma alles 2012. aastal, kui lisandus ka nutitelefonide ajastu, mis hakkas väga kiirelt tarbijate ootusi suunama.
Täna tuleb ka neil ettevõtetel, kes on alles hiljuti digitaalsesse universumisse kohale jõudnud, jätta teeme-enda-äpi faas vahele, ja hakata tegema koostööd tehisintellektiga.
Asjad liiguvad kiiresti. Nii arenduses kui kasutuselevõtus. ChatGPT-l oli kaks kuud pärast selle käivitamist 100 miljonit kasutajat.
Täna ei kulu uue tehnoloogia kasutusele võtule enam viis aastat, see on mõne kuu küsimus.
Digitaalne kirjaoskus hõlmab ka andmepädevust
Kui tehisintellekti teema lauda tuleb, saabub arusaam, et vaja on andmeid. Aga puuduvad nii korrastatud ja vajalikus mahus kättesaadavad andmed kui andmepädevus.
Ka siin on paljude juhtide eeldus või mõtteviis, et “keegi teine peaks selle enda peale võtma või keegi juba hoolitseb selle eest”.
Kuigi andmetega seotud käsitööd saab ja tulebki delegeerida, peavad juhid siiski mõistma andmeid piisavalt, et teha oma parimaid otsuseid, edendada andmekirjaoskust kogu organisatsioonis ja luua andmete usalduskultuur.
Andmekirjaoskus on võimekus ja mõtteviis lugeda, analüüsida ja kasutada andmeid, et lahendada probleeme, edendada innovatsiooni ja luua lisaväärtust. Tänasel dünaamilisel ärimaastikul on andmekeele valdamine oluline juba ellujäämiseks, rääkimata kasvust ja innovatsioonist.
Juhtide ülesanded andme- ja AI ajastul
Kuigi alguses tuleb ka tehnilisse poolde rohkem süveneda, vabastavad tehnoloogilised võimalused järk-järgult aega ja ressursse.Juhtide nr 1 ülesanne ei ole omandada tehnilist pädevust konkreetsete tööriistade kohta.
1
Juhtide nr 1 ülesanne on luua selgus, mida soovitakse tööriistade ja andmete kaasabil saavutada. Ehk sõnastada selge visioon.
2
Ülesanne nr 2 on muuta visioon ja suured eesmärgid konkreetseteks ülesanneteks, plaanideks, tulemusteks ja töövoogudeks.
3
Et see kõik saaks optimaalselt tehtud, on ülesanne nr 3 luua elav ja dünaamiline ökosüsteem, mis koosneb nii inimestest kui tehnoloogiatest.
AI on juba argipäev
Osad inimesed ja ettevõtted on AI õhinaga igapäevasesse kasutusse võtnud nii oma mõtteprotsesside ja sisemiste dialoogide laiendusena kui äriprotsessidesse. Teine äärmus väldib, ootab või kritiseerib. Äärmuste vahel on igasuguseid kasutajaid.
Fakt on see, et juba täna ei suuda keegi täielikult vältida ellu ja ärisse põimitud tehisintellekti, olgu siis YouTube’i videote vaatamisel, interaktiivsetel stendidel või äpist toitu tellides.
Tehnoloogia ja inimeste ökosüsteem
2024 näitas, millises suunas me liigume. AI ei ole enam mitte keeruline masin, vaid pigem laiendatud suhete kogum, mis aitab muuta meie peas olevad ideed kiiremini tegudeks.Valmistuma ei pea mitte tehisintellekti ülevõtmise maailmaks, vaid maailmaks, kus on miljoneid uusi tehisintellekti olemeid, kellega me loome erinevaid suhteid. Nii nagu me loome suhteid inimeste, brändide ja ettevõtetega.Mõned neist suhetest on tehingulised ja professionaalsed, teised mitteametlikud ja isiklikud. Nii nagu ei sobi kõik kuitahes head talendid iga ettevõtte kultuuriga, ja iga brändi väärtused iga tarbijaga, on ka roboteid, mis ei sobi ettevõtte missiooni, maailmavaate ja protsessidega.
Nii eraisiku kui juhina tuleb endale luua ökosüsteem robotitest ja inimestest, keda on võimalik maksimaalselt usaldada.
Rahaasjades ja juriidilistes küsimustes, toitu tellima ja puhkust planeerima, klienti teenindama ja tarnijaga suhtlema. Juba on inimesi, kes eelistavad küsida meditsiinilist ja terapeutilist nõu pigem robotitelt kui doktoritelt.
See toob juhtide lauale mitte üksnes protsesside ja riskide juhtimisega, vaid ka eetika ja juriidikaga seotud küsimused.
Kus on roboti pädevus ja kus on vaja inimest?
Millistel juhtudel ja millistel hetkedel tuleb roboti tulemid üle vaadata?
Millistel hetkel peaks diagnoosimine või “ravi määramine” üle minema spetsialisti kätte?
Need on juhtimise küsimused.
Ja eksperimenteerimise kohad.
Kuhu tuleb kaasata kogu ökosüsteem – lisaks enda töötajatele ja tehnoloogiale ka kliendid ja koostööpartnerid.
Veel artikleid
Kuidas mõelda nagu detektiiv Hercule Poirot?
