Valdkonda nimetatakse nii tulevikumõtlemiseks, futuroloogiaks, tuleviku-uuringuteks, trendianalüüsiks kui strateegiliseks prognoosimiseks…
Erinevate nimetuste taga on tegelikult ka väga palju erinevaid tegevusi ja rolle. Ehk siis futuristidel on palju erinevaid profiile.
Siin teen vaid suurema eristuse kahe peamise suuna vahel.
Akadeemiline suund
Futurism kui sotsiaalse/majandusliku/tehnoloogilise arengu süstemaatiline, interdistsiplinaarne ja uurimine.
Enamasti kasutatakse siin tegelikult sõna tuleviku-uuringud.
Vaieldakse, kas see on kunst või teadus, mõnikord kirjeldatakse seda ka kui pseudoteadust. Kuid eriala on võimalik ka akadeemiliselt omandada paljudes maailma ülikoolides.
Seda võib käsitleda kui sotsiaalteaduste haru ja laiendust ajaloo valdkonnale. Kuigi osad suunad on ka väga tehnilised ja numbripõhised.
Mis jätkub? Mis muutub?
Tuleviku-uuringud eristavad võimalikke, tõenäoliseid ja eelistatavaid tulevikustsenaariume.
Proovitakse ühendada sotsiaalne, tehnoloogiline, majanduslik, keskkonnaalane ja poliitiline vaade.
Vaidlustatakse eeldusi ja eelarvamusi, mis on domineerivate vaadete taga.
Äriline suund
Ärilise suunitlusega futuristid on sageli kas:
- tööturu või tehnoloogia teemadele pühendunud strateegid
- inspireerivad ja veenvad konverentsi peaesinejad või
- konsultandid, kes toetavad ettevõtteid riskijuhtimise- või arendus-ja innovatsioonitegevustes.
Nende rõhk on pigem äritegevuse edendamisel kui akadeemilisel harjutusel. Eesmärk on organisatsioone tulevikuks paremini ette valmistada.
Kuidas mõttejuhtimise sisu luua?
Mida tähendab “tõejärgne” ajastu?
