Meie infotoitumine on radikaalselt muutunud. Kui 90ndatel koosnes meediatoitumine ühest või kahest suurest einest päevas – ajalehest ja õhtustest uudistest –, siis tänapäeva meediatoitumises on söögikordadest suures osas loobutud – toimub pidev näksimine. Ja näksid ei ole tingimata tervislikud.
“Selleks, et kohalikku konteksti originaalselt mõtestada, pole vaja üldse mingit trendi järgida. piisab ad hoc teooriast, mille iga toimiv teoreetik oskab ise käigupealt tuletada. Sageli on selline umbluu huvitav kui tegelikkuse arvutamine etteantud moemaatriksi alusel.”
/Erkki Luuk/
Tulevikuoskuste portaal PROHVET.
“Uurimine tähendab näha seda, mida kõik teised on näinud ja mõelda seda, mille peale keegi pole tulnud.”
/D.Rohl/
Tulevikuoskuste portaal PROHVET.
“Mitte keegi minu eest ei maga, pole ärkvel ega valule. Mälu põhjas, meelemetsa taga tahab tõde tõusta jalule.”
/Juhan Viiding/
Kronoloogiline snobism – idee, et olevik on minevikust põhimõtteliselt parem, kuna oleme nüüd nii valgustatud ja teaduslikud.
Enamik filosoofe on ühel meelel ühes küsimuses: „sinust saab see, millest sa mõtled“
“Täiskasvanud inimene teeb endale selgeks oma suhte surmaga, oma suhte jumalaga ja oma suhte iseendaga. Kui need kolm suhet on selged, pole enam aega halada, tuleb julgeda nii elada kui ka surra.”
/Viivi Luik/
Raamatud: mõtlemist tähistava aja artefaktid
“IT-teenuse kvaliteet ei ole pelgalt “objektiivsed” SLA mõõdikud, vaid kvaliteet on ka – ja võib-olla isegi eelkõige – inimese meeltes tekkiv kuvand, emotsionaalne konfiguratsioon.”
/Priit Parmakson/
“Ükski teadus ei seisa omaette. IT rakendamine tugineb eelkõige süsteemkäsitlusele (The Systems Approach), teadusele süsteemidest. Märkus. “IT rakendamine” on natuke tautoloogiline, sest tehnoloogia ongi teadmise rakendamine, kunst midagi teha.”
/Priit Parmakson/
Kirjelduskeelte arendamisest ja muutuste mõtestamisest
“Igal täisväärtuslikul ühiskonnal ja kultuurikeskkonnal on vähemalt teatud tasemeni välja kujunenud mõistete ja väljendite süsteem ning selle tähendusvälja avardamisega soodustame me kultuurikeskkonna arengut. Siin on küsimus meie omakultuuri kandevõimes, selle „suutlikkuses rahvusvahelist kultuuri, haridust ja teadust vastu võtta, ümber töötada, endasse võtta.“
/Toomas Karjahärm/
“Kui iga asja peale, mille suhtes on negatiivne eelhoiak, küsida, ‘aga millist probleemi see lahendab?’, siis äkki tasub hetkeks aeg maha võtta ja püüda esmalt mõista, et maailm ei pruugi jaguneda binaarseks ‘probleemide ja lahenduste’ süsteemiks.”
/Priit Pruul/
“Õigust ja tõde on rohkem kui üks. Inimühiskond ongi üles ehitatud erinevatele tõdedele ja õigustele. Sa ei saa teisiti arvajaid maha lüüa ega isegi ümber veenda. Sa ei saa üldse midagi teha. Saad ainult teisiti arvava naabrimehega koos eksisteerida, talle kätega kallale minemata. Naaber pole loll, et ta teisiti arvab, ta lihtsalt arvab nii. Juba Juhan Liiv kirjutas: “Mis ühele kuu, see teisele päike, mis ühele suur, see teisele väike.” Harjugem sellega elama. Mida varem sa sellega lepid, seda lihtsam on elada, seda tervem ja õnnelikum oled. Pea alati kõige õigemaks oma tõde, solvumata nende peale, kes vaatavad asjadele hoopis teistmoodi. Tulem on ikkagi erinevate tõdede ühistoime.”
/Hagi Šein/ Ajakirjale 60+