Tunde- ja mõistuspõhine mõtlemine  – kaks vajalikku mõttemalli. Kas eesmärk on tõde või heaolu ja paremad suhted?  

Mõistuspõhise mõtlemise piirangud

Mõistuspõhist mõtlemist oleme harjunud seostama sõnadega mõistus, objektiivsus ja neutraalsus. See on tõhus, kui meil on näiteks vaja leida mingile ülesandele lahendus. See on loogiline analüüs, millesse ei ole peaaegu üldse segatud tundeid.

Kui mõtleksime ainult mõistuspõhiselt, oleksime nagu masinad

Poleks võimelised pühenduma. Meil puuduksid kirg ja loovus ja tunded.

Ainult mõistuspõhiselt mõeldes ei oska me arvestada, kuidas meie otsused ja teod mõjuvad meie enda või teiste inimeste tunnetele.

Meie igapäevaelu on täis probleeme, mille lahendamiseks ei ole võimalik hankida kogu objektiivset infot:

näiteks kas suhet tasub jätkata, kas korterit tasub osta või kas oleks mõistlik vahetada töökohta.

Tundepõhise mõtlemise eesmärk on heaolu, mitte tõde

Tundepõhine mõtlemine aktiviseerub olukordades, kus mõtlemispõhine toimib halvasti: kus tegemist on emotsionaalselt tähtsa sündmusega, kui objektiivse teabe hankimiseks on vähe aega või kui objektiivset vastust küsimusele pole võimalik saada.

Kui mõistuspõhine rajaneb informatsioonis sisalduvatel andmetel ja nende usaldusväärsusel, siis tundepõhine mõtlemine tugineb hinnangule, milline on info tähendus inimesele isiklikult. Hinnang on alati subjektiivne ja selle eesmärk on vaadelda infot sellest aspektist, kuidas see võib mõjutada inimese heaolu.

Tunded tekivad just hinnangu, mitte info kui sellise põhjal: iga positiivne tunne väljendab mingit arvatavat kasu, negatiivne tunne aga mingit arvatavat kahju.

Mõlemad mõtelmisviisid on vajalikud nii enesejuhtimises kui suhetes

Mõlemad on vältimatud ja omavad nõrku ja tugevaid külgi. Tarkuse ja sotsiaalse arukuse eeldus on oskus kasutada mõistuspõhist mõtlemist, kui probleemi lahendamiseks on tähtis leida õige vastus, ja tundepõhist, kui olukord nõuab, et probleem leiaks suurima heaolu tagava lahenduse.

Allikad:

Marjaana Lindeman.

Soome populaarteadusliku esseistika kogumik „Teine maailm: kahtleja käsiraamat“.